Martin Lutheri Väike Katekismus on kindlasti tema kõige tuntum ja levinum kirjutis, mille olulisus kiriku õpetuse lühikokkuvõttena pole vähenenud ka tänases päevas.
Selle teksti kirjutamise ajendiks oli esimene kirikuvisitatsioon Saksimaal 1527. aastal, mille käigus ilmnesid puudujäägid nii koguduseliikmete kui ka vaimulike teadmistes. Nende kõrvaldamiseks otsustas Luther kirjutada põhjaliku õpperaamatu vaimulikele, mida hiljem hakati nimetama Suureks Katekismuseks. Selle aluseks on kolm Lutheri jutlusteseeriat aastast 1528.
Detsembris 1528 alustas Luther paralleelselt ka Väikese Katekismuse kirjutamist, mis pole siiski väljavõte esimesest, vaid täiesti iseseisev tekst kasutamiseks vahetus õppetöös ja kodus. Seepärast trükiti Väikese Katekismuse esimesed osad kõigepealt suuremõõduliste plakatitena, mida sai üles riputada kirikutes või koolides. Jaanuaris 1529 ilmusid trükist esimesed kolm plakatit (10 käsku, usutunnistus ja meieisa palve), märtsis peatükid ristimisest ja armulauast. Tervikuna ja raamatu vormis anti Väike Katekismus esimest korda välja mais 1529, siis juba täiendatuna eessõna, palvetekstide ja piiblitsitaatidega.
Lutheri eesmärgiks polnud luua normi kiriku õpetusele. Alles Konkordiavormel aastast 1577 võttis Väikese Katekismuse luterlike usutunnistuskirjade loetelusse ja iseloomustas mõlemat katekismust kui ilmikute Piiblit.
Väike Katekismus käsitleb järgmist:
Kümme käsku
KÜMME KÄSKU,
nagu neid pereisa oma perele lihtsal viisil peab esitama.
Esimene käsk
Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat üle kõigi asjade kartma, armastama ja Tema peale lootma.
Teine käsk
Sina ei pea mitte Issanda, oma Jumala nime ilmaasjata suhu võtma, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes Tema nime asjata suhu võtab.
Mis see on? Vastus:
Meie peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me Tema nimel ei nea, ei vannu, ei nõiu, ei valeta ega peta, vaid et me Teda kõiges hädas appi hüüame, palume, kiidame ja täname.
Kolmas käsk
Sina pead pühapäeva pühitsema.
Mis see on? Vastus:
Meie peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me jutlust ja Jumala sõna ei põlga, vaid et me seda pühaks peame ning heal meelel kuulame ja õpime.
Neljas käsk
Sina pead oma isa ja ema austama, et sinu käsi hästi käiks ja sina kaua elaksid maa peal.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama, nii et me oma vanemaid ja juhtkonda ei põlga ega vihasta, vaid et me neid austame, teenime, nende sõna kuulame ning neid armastame ja kalliks peame.
Viies käsk
Sina ei tohi tappa.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimese ihule ega hingele ei tee ühtki kahju ega kurja, vaid et me teda aitame ja temale head teeme kõigis ihuhädades.
Kuues käsk
Sina ei tohi rikkuda abielu.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me vooruslikult ja puhtalt elame nii mõtetes, sõnades kui tegudes, ja et igaüks armastab ja austab oma abikaasat.
Seitsmes käsk
Sina ei tohi varastada.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimese raha või vara ei võta ega võltsitud kauba või petmisega enda kätte ei kisu, vaid et me aitame kasvatada ja hoida tema vara ja peatoidust.
Kaheksas käsk
Sina ei tohi anda valetunnistust oma ligimese vastu.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimese peale valet ei tunnista, teda ei reeda, keelt ei peksa ega tema kohta laimujutte ei levita, vaid et me tema eest kostame, temast head räägime ja kõik asjad hea poole pöörame.
Üheksas käsk
Sina ei tohi himustada oma ligimese koda.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimeselt ei püüa saada tema pärandust või koda kavaluse või seaduse väänamisega, vaid et me teda aitame seda enesele pidada.
Kümnes käsk
Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis talle kuulub.
Mis see on? Vastus:
Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimese abikaasat, peret ega kariloomi ära ei meelita, ahvatle ega vägisi ei võta, vaid et me neid manitseme paigale jääma ja usinalt oma kohust täitma.
Mida ütleb nüüd Jumal kõigi nende käskude kohta? Vastus:
Ta ütleb nii: Mina, Issand, sinu Jumal, olen vali Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga neile, kes mind armastavad ja minu käske täidavad, osutan ma heldust tuhandest põlvest saadik.
Mis see on? Vastus:
Jumal ähvardab nuhelda kõiki neid, kes astuvad üle neist käskudest. Seepärast peame kartma Tema viha ega tohi teha nende käskude vastu, aga Tema tõotab armu ja kõike head kõigile, kes neid käske täidavad. Seetõttu peamegi Jumalat armastama, Tema peale lootma ja heal meelel Tema käskude järgi elama.
Usutunnistus
USUTUNNISTUS,
nagu seda pereisa oma perele lihtsaimast lihtsamal viisil peab esitama.
Esimene artikkel: Loomisest
Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse.
Mis see on? Vastus:
Mina usun, et Jumal on mind koos muu looduga loonud, andnud mulle ihu ja hinge, silmad, kõrvad ja kõik ihuliikmed, mõistuse ja kõik meeled ning hoiab neid siiamaani, lisaks sellele riietuse ja jalavarjud, söögi ja joogi, maja ja valdused, naise ja lapsed, põllud, kariloomad ja kogu vara; hoolitseb iga päev külluslikult selle ihu ja elu vajaduste ning peatoiduse eest, varjab kõigi ohtude eest ning hoiab ja kaitseb kõige kurja eest, ja seda kõike pelgalt isalikust jumalikust heldusest ja halastusest, sõltumata minu mis tahes teenetest ja väärilisusest. Kõige selle eest võlgnen ma tänu ja kiitust talle, selle eest teenin ma teda ja olen talle kuulekas; see on kindlasti tõsi.
Teine artikkel: Lunastusest
Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilaatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle.
Mis see on? Vastus:
Mina usun, et Jeesus Kristus, tõeline Jumal, kes on igavikus Isast sündinud, ja ka tõeline inimene, kes on ilmale tulnud neitsi Maarjast, on minu ISSAND, kes on lunastanud minu, hukkaläinud ja äraneetud inimese, saanud mind kätte kõigist minu pattudest, surmast ja kuradi meelevallast mitte kulla või hõbeda, vaid oma püha, kalli verega ning oma süütu kannatamise ja surmaga, selleks et ma oleksin tema päralt ja elaksin tema all tema riigis ning teeniksin teda igaveses õiguses, puhtuses ja õndsuses, nii nagu tema ise on surnuist üles tõusnud, elab ja valitseb igavesti; see on kindlasti tõsi.
Kolmas artikkel: Pühitsusest
Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Aamen.
Mis see on? Vastus:
Mina usun, et ma ei suuda omaenda arust või jõust Jeesusesse Kristusesse, oma Issandasse, uskuda või tema juurde tulla, vaid Püha Vaim on mind evangeeliumi läbi kutsunud, mind oma andidega valgustanud, õiges usus pühitsenud ja hoidnud, nii nagu ta kutsub, kogub, valgustab, pühitseb kõiki kristlasi maa peal ning hoiab neid Jeesuse Kristuse juures ainsas õiges usus. Nende kristlaste keskel annab ta mulle ja kõigile usklikele iga päev kõik patud heldelt andeks ning äratab viimsel päeval minu ja kõik surnud jälle üles ning kingib mulle koos teiste Kristusesse uskujatega igavese elu; see on kindlasti tõsi.
Meie Isa palve
MEIE ISA PALVE,
nagu seda pereisa oma perele lihtsaimast lihtsamal viisil peab esitama.
Meie Isa, kes Sa oled taevas.
Mis see on? Vastus:
Sellega tahab Jumal ärgitada meid uskuma, et tema on meie tõeline Isa ja meie tema tõelised lapsed, selleks et me võiksime teda julgelt ja lootusrikkalt paluda nagu head lapsed oma head isa.
Esimene palve
Pühitsetud olgu Sinu nimi.
Mis see on? Vastus:
Jumala nimi on küll ka iseenesest püha, kuid me palume selles palves, et see oleks püha ka meie keskel.
Kuidas see toimub? Vastus:
Kui Jumala Sõna selgelt ja puhtalt õpetatakse ning me Jumala lastena ka pühalt selle järgi elame; aita meid selles, armas Isa taevas! Kes aga teisiti õpetab ja elab, kui õpetab Jumala Sõna, see teotab Jumala nime meie keskel; hoia meid selle eest, taevane Isa!
Teine palve
Sinu riik tulgu.
Mis see on? Vastus:
Jumala riik tuleb ka ilma meie palveta, iseenesest, kuid me palume selles palves, et see tuleks ka meie juurde.
Kuidas see toimub? Vastus:
Kui taevane Isa annab meile oma Püha Vaimu, et me usuksime tema armu läbi tema püha Sõna ja elaksime jumalakartlikult nii siinset maist kui ka sealset igavest elu.
Kolmas palve
Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.
Mis see on? Vastus:
Jumala hea, armulik tahe sünnib ka ilma meie palveta, kuid me palume selles palves, et see sünniks ka meie keskel.
Kuidas see sünnib? Vastus:
Kui Jumal murrab ja takistab iga kurja kavatsust ning tahtmist, mis ei lase meil Jumala nime pühitseda ja tema riigil tulla, nagu on kuradi, maailma ja meie liha tahtmine, vaid kosutab ja hoiab meid kindlalt oma Sõnas ning usus kuni meie elu lõpuni; see on tema armuline, hea tahe.
Neljas palve
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev.
Mis see on? Vastus:
Jumal annab küll igapäevast leiba ka ilma meie palveta kõigile kurjadele inimestele, kuid me palume selles palves, et ta laseks meil seda mõista ja oma igapäevast leiba tänuga vastu võtta.
Ent mida tähendab igapäevane leib? Vastus:
Kõike, mis kuulub peatoiduse ja ihuvajaduste juurde, nagu söök, jook, riietus, jalanõud, maja, valdused, põld, kariloomad, raha, vara, jumalakartlik abikaasa, jumalakartlikud lapsed, jumalakartlikud teenijad, jumalakartlikud ja ustavad valitsejad, hea valitsus, hea ilm, rahu, tervis, kombekus, au, head sõbrad, usaldusväärsed naabrid ja muu selline.
Viies palve
Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
Mis see on? Vastus:
Me palume selles palves, et Isa taevas ei vaataks meie pattude peale ega lükkaks seda palvet nende pärast tagasi, sest me ei vääri seda, mida me palume, ega ole seda ka ära teeninud; vaid et ta annaks seda kõike meile armust, kuna me teeme iga päev palju pattu ja oleme väärt ainult karistust. Sellepärast me tahamegi omalt poolt tõemeeli ja südamest andeks anda ning head teha neile, kes meie vastu on patustanud.
Kuues palve
Ja ära saada meid kiusatusse.
Mis see on? Vastus:
Jumal ei kiusa küll kedagi, kuid me palume selles palves, et Jumal kaitseks ja hoiaks meid, nii et kurat, maailm ja meie liha ei petaks ega ahvatleks meid ebausule, meeleheitele ning teistele suurtele häbitegudele ja pahedele. Ja kui meid ka proovile pannakse, et me siis viimaks ikkagi peale jääksime ja võidu saaksime.
Seitsmes palve
Vaid päästa meid ära kurjast.
Mis see on? Vastus:
Me palume selles palves kokkuvõtlikult, et Isa taevas päästaks meid nii ihu, hinge, vara kui ka au poolest kõigest kurjast ning kingiks meile viimaks, kui meie tund tuleb, õndsa elulõpu ja võtaks meid armulikult sellest hädaorust enda juurde taevasse.
Aamen.
Mis see on? Vastus:
Et ma oleksin kindel, et seesugused palved on Isale taevas meelepärased ja ta on neid kuulda võtnud; sest ta on meil ise käskinud niimoodi paluda ja tõotanud, et ta võtab meid kuulda. Aamen, aamen, see tähendab: Jah, jah, see sündigu nii.
Ristimine
PÜHA RISTIMISE SAKRAMENT,
nagu seda pereisa oma perele lihtsal viisil peab esitama.
Esiteks
Mis on ristimine? Vastus:
Ristimine ei ole ainult paljas vesi, vaid see on vesi, mis kannab Jumala käsu kuju ja on seotud Jumala Sõnaga.
Ent mis on see Jumala Sõna? Vastus:
Meie Issand Kristus ütleb Matteuse evangeeliumi viimases peatükis: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.” [Mt 28:19]
Teiseks
Mida annab ristimine või mis kasu see toob? Vastus:
See toob kaasa pattude andeksandmise, päästab surmast ja kuradist ning kingib igavese õndsuse kõigile, kes seda usuvad, mida Jumala Sõna ja tõotus ütlevad.
Mis on see Jumala Sõna ja tõotus?
Meie Issand Kristus ütleb Markuse evangeeliumi viimases peatükis: „Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka.” [Mk 16:16]
Kolmandaks
Kuidas saab vesi selliseid suuri asju teha? Vastus:
Loomulikult ei tee seda vesi, vaid Jumala Sõna, mis asub vees ja on veega üks, ning usk, mis usub seda Jumala Sõna vees; sest ilma Jumala Sõnata on vesi ainult vesi ja mitte ristimine, kuid Jumala Sõnaga koos on see ristimine. See on armurikas eluvesi ja „uuestisünni pesemine Pühas Vaimus”, nagu püha Paulus kirjas Titusele kolmandas peatükis ütleb: “Uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu, keda Tema on meie peale ohtralt valanud Jeesuse Kristuse, meie Päästja läbi, et meie, Tema armust õigeks tehtuina, saaksime igavese elu pärijaiks lootuse põhjal. See sõna on ustav.” [Tt 3:5−8]
Neljandaks
Aga mida tähendab selline vette kastmine? Vastus:
See tähendab, et vana Aadam koos kõigi pattude ja kurjade himudega tuleb meis igapäevase patukahetsuse ja meeleparanduse läbi ära uputada ning surmata ja et iga päev peab veest välja tulema ja üles tõusma uus inimene, kes elaks õiguses ja puhtuses Jumala ees.
Kus on sellest kirjutatud? Vastus:
Püha Paulus ütleb kirjas roomlastele kuuendas peatükis: „Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.” [Rm 6:4]
Piht
KUIDAS TULEB LIHTINIMESI ÕPETADA PIHTIMA
Mis on piht?
Piht sisaldab kahte osa. Esiteks seda, et tunnistatakse üles patt, teiseks, et sellelt, kellele pihitakse, võetakse absolutsioon ehk pattude andeksandmine vastu otsekui Jumalalt endalt ning ei kahelda hetkegi, vaid usutakse kindlalt, et seeläbi on patt Jumala ees taevas andeks antud.
Milliseid patte tuleb pihtida?
Jumala ees tuleb end süüdi tunnistada kõigis pattudes, ka neis, mida me ise ei märka, nagu me teeme Meie Isa palves. Pihiisa ees tuleb üles tunnistada ainult need patud, mida me teame ja oma südames tunneme.
Millised need patud on?
Vaatle Kümnest käsust lähtuvalt oma olukorda, kas sa oled isa, ema, poeg, tütar, isand, majaemand, sulane, kas sa oled olnud sõnakuulmatu, truudusetu, laisk, vihane, kõlvatu, äkiline, kas sa oled kellelegi sõnade või tegudega liiga teinud, kas sa oled varastanud, midagi tegemata või hooletusse jätnud, kellelegi kahju tekitanud.
Palun näita mulle ette lühike viis pihtimiseks!
Ütle pihiisale järgmist:
„Austatud hea isand, ma palun Teid, võtke minu pihti kuulda ja mulle pattude andeksandmist kuulutada Jumala pärast.”
„Ütle järele!”
„Mina, vaene patune, tunnistan end Jumala ees kõigis pattudes süüdi; iseäranis tahan ma Teile üles tunnistada, et ma olen sulane, teenijatüdruk vms., kuid paraku ei teeni ma oma isandat ustavalt; sest ma ei ole mõnikord teinud, mida nad on mul käskinud, ma olen neid pahandanud ja vanduma pannud, ma olen tööd tegemata jätnud ja andnud põhjust kahju tekkimisele. Samuti olen ma olnud sõnades ja tegudes häbematu, olen vihastanud omasuguste peale, nurisenud oma majaemanda vastu ja teda kirunud jms. Mul on selle kõige pärast kahju ja ma palun armu, ma tahan end parandada.”
Isand või majaemand öelgu nii:
„Iseäranis tahan ma Teile üles tunnistada seda, et ma ei ole oma lapsi, peret ja abikaasat ustavalt Jumala auks kasvatanud. Ma olen vandunud, kõlvatute sõnade ja tegudega halba eeskuju näidanud, oma naabrile kahju tekitanud, temast selja taga halba rääkinud, talle liiga kallilt müünud, valesid ja rikutud kaupu andnud.” Ja muud sellist, mida ta Jumala käsu ja oma seisuse vastaselt on teinud.
Kes aga ei tunne, et temal lasuksid sellised või veel suuremad patud, see ei pea sellepärast muretsema ega patte edasi otsima või välja mõtlema ning sellega pihist piinamist tegema, vaid ta lugegu üles need üks või kaks pattu, mis ta teab. Ja seda niimoodi: „Iseäranis tunnistan ma üles selle, et ma vandusin ühe korra või et ma kasutasin ühe korra inetuid sõnu, kord jätsin ma ühe või teise asja tegemata” jne. Sellest olgu küllalt.
Kui sa aga ei tea endal mitte ühtegi pattu olevat (mis ei tohiks küll võimalik olla), siis ära ütle mingit „iseäranist”, vaid võta pattude andeksandmine vastu üldise pihi peale, mida sa oma pihiisale Jumala ees tunnistad.
Selle peale öelgu pihiisa:
„Jumal olgu sulle armuline ja kinnitagu sinu usku, AAMEN.
Küsigu:
„Kas sa ka usud, et minu andeksandmine on Jumala andeksandmine?”
„Jah, hea isand.”
Selle peale öelgu pihiisa:
„Nagu sa oled uskunud, nõnda sündigu sulle.” [Mt 8:13] Ja ma annan meie ISSANDA Jeesuse Kristuse käsul sinu patud sulle andeks, Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel, aamen. Mine rahus.” [Mk 5:34, Lk 7:50; 8:48]
Aga neid, kelle südametunnistusel lasuvad raskemad koormad või kes on kurvad ja kiusatuses, oskab pihiisa juba rohkemate sõnadega lohutada ja usule ärgitada. See olgu ainult üldine pihtimise viis lihtinimeste puhul.
Armulaud
ALTARISAKRAMENT,
nagu seda pereisa oma perele lihtsal viisil peab esitama.
Mis on altarisakrament?
See on meie Issanda Jeesuse Kristuse tõeline ihu ja veri, mis on meile kristlastele Kristuse enda poolt leivas ja veinis söömiseks ning joomiseks seatud.
Kus on sellest kirjutatud?
Nõnda kirjutavad pühad evangelistid Matteus, Markus, Luukas ja Püha Paulus:
„Meie ISSAND Jeesus Kristus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva, tänas, murdis, andis oma jüngritele ja ütles: „Võtke, sööge, see on minu ihu, mis teie eest antakse! Tehke seda minu mälestuseks!”
Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega, tänas, andis selle neile ja ütles: „Võtke ja jooge kõik selle seest! See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse pattude andeksandmiseks! Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!”
Mis kasu on sellest söömisest ja joomisest?
Seda näitavad meile sõnad: „teie eest antakse” ja „valatakse pattude andeksandmiseks”, see tähendab, et nende sõnadega kingitakse meile sakramendis pattude andeksandmine, elu ja õndsus; sest kus on pattude andeksandmine, seal on ka elu ja õndsus.
Kuidas saab ihulik söömine ja joomine selliseid suuri asju teha?
Loomulikult ei tee seda söömine ja joomine, vaid sõnas, mis seal seisavad: „teie eest antakse” ja „valatakse pattude andeksandmiseks”. Need sõnad on ihuliku söömise ja joomise kõrval sakramendi põhiliseks osaks. Ja kes neid sõnu usub, sellel on käes see, mida need sõnad ütlevad ja väljendavad, ja nimelt „pattude andeksandmine”.
Aga kes võtab seda sakramenti väärikalt vastu?
Paastumine ja enda ihu poolest ettevalmistamine on küll heaks väliseks distsipliiniks; kuid sakramendi vastuvõtmiseks on igati vääriline ja kõlblik see, kellel on usku sõnadesse: „teie eest antakse” ja „valatakse pattude andeksandmiseks”. Kes aga neid sõnu ei usu või neis kahtleb, see on vääritu ja kõlbmatu; sest sõna „teie eest” nõuab täiesti usklikku südant.
Palved
Kuidas peab pereisa oma peret õpetama hommikuti ja õhtuti end õnnistama
Hommikul, kui sa voodist tõused, õnnista end püha ristimärgiga ja ütle:
Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel, aamen.
Seepeale loe põlvitades või seistes usutunnistus ja Meie Isa palve; ja kui sa tahad, siis sa võid lisaks lugeda ka lühikese palve:
Ma tänan Sind, minu taevane Isa, Jeesuse Kristuse, Sinu armsa Poja läbi, et Sa mind sel ööl kõige kahju ja ohtude eest oled hoidnud, ja palun Sind, et sa hoiaksid mind ka sel päeval patu ja kõige kurja eest, nii et minu teod ja kogu mu elu oleksid Sulle meelepärased; sest ma usaldan end, oma ihu ja hinge ning kõik Sinu kätesse. Sinu püha ingel olgu minuga, et kuri vaenlane minu üle võimust ei võtaks, aamen.
Ja seejärel mine rõõmuga oma tööde juurde ja laula näiteks mõni laul, näiteks Kümne käsu kohta või midagi muud, mis su süda soovib.
Õhtul, kui sa voodisse lähed, õnnista end püha ristimärgiga ja ütle:
Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel, aamen.
Seepeale loe põlvitades või seistes usutunnistus ja Meie Isa palve; ja kui sa tahad, siis sa võid lisaks lugeda ka lühikese palve:
Ma tänan Sind, minu taevane Isa, Jeesuse Kristuse, Sinu armsa Poja läbi, et sa oled mind sel päeval armulikult hoidnud, ja ma palun sind, et sa annaksid mulle andeks kõik minu patud, kus ma olen ülekohut teinud, ja hoiaksid mind sel ööl armulikult; sest ma usaldan end, oma ihu ja hinge ning kõik sinu kätesse. Sinu püha ingel olgu minuga, et kuri vaenlane minu üle võimust ei võtaks, aamen.
Ja seejärel jää kiiresti ja rõõmsalt magama.
Kuidas peab pereisa oma peret õpetama toidule õnnistust paluma ja selle eest tänama
Lapsed ja teenijad peavad ristitatud kätega ning kombekalt laua äärde astuma ja ütlema:
„Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende toidu parajal ajal. Sa avad oma käe ja oma heameelega kosutad kõike elusat.” [Ps 145:15j]
Märkus:
„Heameelega” tähendab seda, et kõik loomad saavad nii palju süüa, et nad on selle üle rõõmsad ja heatujulised; sest mure ja ihnsus on sellisele heameelele takistuseks.
Seejärel Meie Isa palve ja järgmine palve:
ISSAND Jumal, taevane Isa, õnnista meid ja neid Sinu ande, mida me Sinu lahkest heldusest vastu võtame, Jeesuse Kristuse, meie ISSANDA läbi, aamen.
Tänamine
Samamoodi peavad nad ka pärast sööki kombekalt ja ristitatud kätega ütlema:
„Tänage ISSANDAT, sest tema on hea! Tõesti, tema heldus kestab igavesti [Ps 106:1], teda, kes annab leiva kõigele lihale [Ps 136:25], ta annab lojustele nende toidu, kaarnapoegadele, kes teda hüüavad. Hobuse vägevusest ei pea ta lugu ega ole tal hea meel jalameeste säärtest. ISSANDAL on heameel neist, kes teda kardavad, kes ootavad tema heldust [Ps 147:9−11].”
Seejärel Meie Isa palve ja järgmine palve:
Me täname Sind, ISSAND Jumal Isa, Jeesuse Kristuse, meie ISSANDA läbi kõigi sinu heategude eest, kes sa elad ja valitsed igavesti, aamen.
Piibli kirjakohti
Loetelu mõningatest kirjakohtadest
kõigile pühadele ordudele ja seisustele, mis õpetavad ja manitsevad neid nende ametis ja teenimises.
Piiskoppidele, pastoritele ja jutlustajatele
„Ülevaataja peab olema laidetamatu: ühenaisemees, kaine, mõõdukas, kombekas, külalislahke, osav õpetama, kes ei ole joomar ega kakleja, vaid leebe, rahupüüdlik ja rahahimuta, kes oma peret hästi juhatab ja kelle lapsed elavad alistumuses ja kogunisti väärikuses. Ta ärgu olgu ka vastpöördunu” jne. 1. kirjas Timoteosele kolmandas peatükis [2−4.6].
Millised on kristlaste kohustused oma õpetajate ja hingehoidjate ees?
Sööge ja jooge, mis teil on, „sest tööline on oma palka väärt!” Lk 10[:7]. „Issand on nõnda korraldanud, et evangeeliumi kuulutajad võivad elada evangeeliumist.” 1 Kr 9[:14]. „Aga see, keda koolitatakse Sõnaga, jagagu kõike head koolitajale. Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata.” Gl 6[:6j]. „Vanemaid, kes hästi juhatavad kogudusi, peetagu kahevõrra austuse vääriliseks, iseäranis neid, kes näevad vaeva Sõna ja õpetamisega. Pühakiri [5Ms 25:4) ütleb ju: „Ära seo kinni härja suud, kui ta pahmast tallab!” Samuti: „Tööline on väärt oma palka.”” [1Tm 5:17j] „Me palume aga teid, vennad, tunnustada neid, kes teie seas rühmavad tööd teha ja teid Issandas juhatavad ja noomivad teid ning pidada neist armastuses üliväga lugu nende töö pärast, ja olge pika meelega kõikide vastu.” 1Ts 5[:12jj]. „Olge kuulekad oma juhatajaile ja soostuge nendega, sest nemad valvavad teie hingede eest nagu need, kes vastutavad, et nad teeksid seda tööd rõõmuga, ja ei mitte ägades, sest sellest pole teil kasu.” Hb 13[:17].
Maistest valitsejatest
„Iga hing alistugu ülemate meelevallale, sest ei ole meelevalda, mis ei oleks Jumala käest, olemasolevad aga on Jumala seatud. Nõnda siis, kes paneb vastu meelevallale, paneb vastu Jumala antud korraldusele, vastupanijad aga tõmbavad enese peale nuhtluse; sest ülemus ei kanna mõõka asjata, ta on ju Jumala teener, on Jumala viha poolt kättemaksjaks sellele, kes teeb paha.” Kirjas roomlastele kolmeteistkümnendas peatükis [1j.4].
Millised kohustused on alamatel valitsejate ees?
Mt 22[:21]: „Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!” Rm 13[:1.5−7]: „Iga hing alistugu ülemate meelevallale” jne. Niisiis on alistumine paratamatu, mitte ainult nuhtluse, vaid ka südametunnistuse pärast. „Seepärast makske teiegi maksu, sest need on Jumala ametnikud, kes just selle peale on alati valvel. Täitke kõigi vastu oma kohustused: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au!” 1 Tm 2[2:1j]: „Ma keelitan siis kõigepealt tegema anumisi, palvetamisi, eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõikide ülemuste eest, et me võiksime elada vagusat ja vaikset elu lausa jumalakartuses ja väärikuses” jne. Tt 3[:1]: „Tuleta neile meelde, et nad alistuksid valitsejaile ja võimumeestele, oleksid kuulekad, valmis igale heale teole” jne. 1 Pt 2[:13]: „Alistuge Issanda pärast kõigele inimlikule korrale, olgu kuningale kui kõige ülemale, olgu maavalitsejale kui tema poolt saadetule kurjategijaid karistama, heategijaid aga kiitma.”
Abielumeestele
„Nõndasamuti, mehed, elage naisega kui nõdrema astjaga usu mõistmist mööda. Osutage neile austust nagu elu armuanni kaaspärijatelegi, et teie palvetel ei oleks tõkkeid.” 1. Peetruse kirjas kolmandas peatükis [1Pe 3:7]. „Mehed, armastage naisi ja ärge kibestuge nende üle!” Kirjas koloslastele kolmandas peatükis [Kl 3:19].
Abielunaistele.
„Nõndasamuti, naised, alistuge oma meestele nagu ISSANDALE, nagu Saara oli Aabrahamile kuulekas, hüüdes teda isandaks. Teie olete saanud Saara lasteks, kui te teete head ega karda mingit hirmutamist.” 1. Peetruse kirjas kolmandas peatükis [1.6].
Vanematele
„Ja teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, et nad ei läheks araks, vaid turgutage neid kasvatamisega ja ISSANDA manitsemisega!” Kirjas efeslastele 6. peatükis [4].
Lastele
„Lapsed, olge kuulekad oma vanemaile ISSANDAS, sest see on õige! „Austa oma isa ja ema”, see on esimene käsusõna tõotusega, „et su käsi käiks hästi ja sa elaksid kaua maa peal!”” Kirjas efeslastele kuuendas peatükis [1-3].
Sulastele, teenijatele, päevilistele ja töölistele jne.
„Orjad, olge oma maistele isandatele kuulekad kartuse ja värinaga siiras meeles nagu Kristusele, ei mitte silmapetteks nagu inimeste ees lipitsemiseks, vaid nagu Kristuse sulased, kes kõigest hingest teevad, mida Jumal tahab, teenides heal meelel otsekui ISSANDAT ja ei mitte nagu inimesi, teades, et igaüks, kui ta on teinud midagi head, saab selle eest tasu, olgu ta ori või vaba.” [Ef 6:5-8]
Isandatele ja emandatele
„Ja teie, isandad, tehke samuti neile ning jätke maha ähvardamine, teades, et nii neil kui teil on isand taevas ning Tema pool ei ole mingit erapoolikust.” [Ef 6:9]
Kõigile noortele
„Nõndasamuti teie, nooremad, alistuge vanematele, rüütage end alandlikkusse, sest Jumal paneb vastu ülbeile, aga alandlikele annab armu. Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et Tema teid ülendaks õigel ajal.” 1. Peetruse kirjas viiendas peatükis [5j].
Leskedele
„Kes aga on lesknaine tõeliselt ja üksi maha jäänult on lootnud Jumala peale, see jääb anuma ja palvetama ööd kui päevad. Kes aga liiderdab, see on elusalt surnud.” 1. kirjas Timoteosele viiendas peatükis [5j].
Kõigile inimestele
„Mistahes muu käsk on kokku võetud selles sõnas: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” Kirjas roomlastele kolmeteistkümnendas peatükis [Rm 13:9]. „Ja ma keelitan tegema eestpalveid kõigi inimeste eest.” 1. kirjas Timoteosele teises peatükis [1].
Sa võta märku õpitust,
see toob su kojal´ õnnistust
