Leeritalitus ei ole luterlikus kirikus sakrament, ent kuulub ristimisõpetuse juurde. Varasematel aegadel on leer tähendanud lapsena toimetatud ristimise kinnitamist. Siit ka leeri teine nimi – konfirmatsioon (lad k confirmare – kinnitama). Tänapäeval tulevad leeri peamiselt inimesed, kes ei ole varem ristitud. Nii toimub ristimine koos leeriõnnistamisega kas samal jumalateenistusel või mõnel sellele eelneval päeval. Leeri saab tulla alates 15. eluaastast.
Konfirmatsioon on eeltingimuseks, et saada laulatatud, lasta ristida oma lapsi või olla ristivanemaks teiste lastele. Leerikooli lõpetanu saab seda tõendava tunnistuse. Meie aktsepteerime ka Rootsi luterliku kiriku leeri ja ristimist.
Mida leeris tehakse?
Leeri juurde kuulub leerikursus ehk leerikool, mille vältel omandatakse ristiusku puudutavad põhiteadmised. Leerikooli korraldab kogudus ja enamasti õpetab kohalik vaimulik.
Kui pikk on leerikool?
Leerikooli pikkus sõltub kokkuleppest leerilastega. Eelduseks on koguduse leerikooli programmi läbimine. Leerikool lõppeb leeriõnnistamisega ehk konfirmatsiooni talitusega.
Mis on leeriõnnistamine?
Leeriõnnistamine on talitus, mille käigus leerikooli läbinud inimesed ütlevad oma “jah”-sõna Jumalale, tunnistades oma kristlikku usku apostliku usutunnistuse sõnadega ja kinnitades, et soovivad elada ristiusu õpetuse järgi. Seejärel vaimulik õnnistab igat leerilast asetades käed tema pea peale ja tehes iga ühe üle ristimärgi.
Kuidas leeri minna?
Leeri minekuks tuleks ühendust võtta koguduse õpetajaga. Leerikooli ajad ei ole fikseeritud ja sõltuvad sellest, kas on soovijaid. Aeg-ajalt käib koguduses koos leerigrupp, kuid leeriõpetust on võimalik saada ka individuaalkorras koguduse õpetaja juhendamisel – sel puhul on nii ajakava paindlikum kui ka keelevalik vabam.
Kui palju leer maksab?
Leerikool ise on tasuta, kuid selle eest on sobilik teha kogudusele annetus ja kuna leerikooli lõppedes saab inimene koguduse liikmeks, siis tuleks arvestada ka esimese koguduse liikmeannetuse tasumisega peale leeriõnnistamist.
