Jakobi kirik, rootsi keeles Sankt Jacobs kyrka, asub Stockholmi kesklinnas Kuningliku Ooperi kõrval. Sellel kohal oli alates 14. sajandil esiteks kabel ja seejärel esimene kolmelööviline telliskirik. Praeguse kirikuhoone ehitamist alustati 1580. aastal, kuningas Johan III käsul. Erinevate viivituste tõttu valmis uus kirik umbes 60 aastat hiljem ja pühitseti esimesel advendil 26. novembril 1643 kuninganna Kristiina kohalolekul.
Punaseks krohvitud kolmelöövilises telliskirikus võib leida nii hilisgootika, renessansi kui baroki mõjutusi. Kirikuruumi on lisaks tulekahjudele mõjutanud ka mitmed restaureerimised ja remondid, viimane neist 2025. aastal kui külglöövidesse ehitati abiruumid ning seetõttu loobuti paljudest kirikupinkidest (pingid saadeti Eestisse, Saarde kogudusele). 1746. aasta orelifassaadi taga peitub 1976. aastal valminud viie manuaaliga orel, üks Rootsi suurimaid; seda ehitades kasutati mitmeid registreid varasematest orelitest. Kirikus altaripoolses küljes leidub ka väike kooriorel. Tornis kõik neli kella on pärit 18. sajandist. Lisaks on tornis ülalpool veel üks tunnikell, mis kõlab igal täistunnil, ning eelkell, mis loeb veerandeid.
Kuni 1989. aastani oli Jakobi kirik iseseisev kogudus Rootsi luterlikus kirikus ja järgnevad 30 aastat üks kolmest Stockholmi toomkoguduse kirikuhoonest. 2019. aastal müüdi Jakobi kirik ja kogudusemaja Stockholmi piiskopkonnale. Tänapäeval kasutatakse kirikut tihti kontsertideks, aga ka muudeks üritusteks.
Alates 1942. aastast on Jakobi kirik kodukirikuks Stockholmi eestlastele. Tänutäheks selle eest, et Rootsi luterlik kirik on lahkesti lubanud eestlastel oma kirikut kasutada, on kirikuseinale paigaldatud eestlaste tänutahvel aastast 1955.
Rootsikeelne kiriku tutvustus, aastast 2008, on leitav siit.
